
CHƯƠNG TRÌNH THỜ PHƯỢNG DÀNH CHO BAN PHỤ NỮ. CHÚA NHẬT 15.06.2025
in H'MÔNG on 12 Tháng Sáu, 2025
Hnub kaj 15.06.2025 (Leej txiv hnub).
- Ntsiab lus: FEEM XYUAM NTAWM LEEJ TXIV.
- Vajluskub: Chiv keeb 21:8; Khiav dim 20:5; 21:22; 34:7; Yau-ees 4:6,21,22; 29:6; 2 Kevcai 6:4-9; 7:3; Hauxeyas 11:3.
- Nqe cim: “…Nej yuav tsum nco ntsoov tej lus uas hnub no kuv qhia rau nej. Nej yuav tsum muab qhia rau nej tej menyuam,…” (2Kevcai 6:6-7a).
- Twv Vajluskub: Exekees 4-6 .
- Tus qauv: Tham qhia.
* TAW QHIA: Tham qhia.
- Caw cov uas yog menyuam hauv pawg ntseeg tuaj koom.
- Caw qee leej cov uas yog txiv tuaj tham qhia txog kev zoo siab, cia siab txog kev loj hlob ntawm cov menyuam. Tej kev nyuaj siab, khuam siab thaum uas tej menyuam tsis mloog lus, tej kev txhawj xeeb thaum pom tej menyuam txomnyem, muaj mob muaj nkeeg. Kom txhua tus uas tseem yog menyuam thiaj totaub txog kev ua ib leejtxiv hauv tsevneeg.
- Caw qee leej menyuam qhia tshwm lawv tej kev xav txog ntawm leej txiv .
- Caw ib tus thov Vajtswv pab rau cov menyuam.
- Tom qab kev pehawm cheemtsum muaj kev noj thaj haus kua ua si.
* NTAWV PAB PWV.
FEEM XYUAM NTAWM LEEJ TXIV.
Hnub kaj thib 3 ntawm lub hli 6 ces yog leej txiv hnub. Leej txiv hnub yog hnub uas cov menyuam xav txog leej txiv tej txiaj ntsig thiab ua lub neej kom tsimnyog li tej uas leej txiv tau pub rau yus. Ntawm no kuj yog hnub uas leej txiv xav txog yus kev tseemceeb thiab yus tej feem xyuam ntawm lub npe txiv kom yus rau siab ntso ua kom tiav txhua yam pub rau tej menyuam.
Nyablaj luas hais tias:
Menyuam muaj txiv zoo yam lub tsev muaj ruv.
Tus tsis muaj txiv zoo yam tus me nyuam qav tu tw.
Lossis:
Muaj txiv xibtaws liab ntshiv ntsav.
Ib hnub txiv tuag xibtaws dub nciab.
Thiab:
Nyiaj xya leej piv tsis tau kub kaum.
Tub ntsuab tsis cuag tus uas muaj txiv.
Thaum nyeem Vajluskub peb yeej pom tias Vajluskub sau txog leej txiv ntau tshaj li tus niam. Qhov no qhia tshwm tias leej txiv yog tus uas Vajtswv pub meej mom tseem ceeb heev. Ua ib leej txiv tsis tab tsuag yog ib txoj koob hmoov uas Vajtswv pub xwb, nws tseem muaj ib feem xyuam uas loj kawm nkaus ntawm tibneeg kev ua neej.
Nyob rau leej txiv hnub zaum no, peb yuav kawm txog “Feem xyuam ntawm ib leej txiv hauv Vajluskub Qub”.
- Feem xyuam rau tej menyuam thaum uas tseem nyob hauv niam plab.
Hauv Vajluskub Qub, leej txiv muaj feem xyuam povhwm tus menyuam uas tseem nyob hauv niam plab. Yog muaj ib tus twg ua rau tus menyuam uas tseem nyob hauv niam plab pob, ces tus ntawd yuav tsum tau them ib tus nqis raws li tus pojniam ntawd tus txiv kom tseg (Khiav dim 21:22).
- Feem xyuam thaum uas tus menyuam yug los.
Raws li kevcai, leej txiv yuav tsum ua kevcai txiav rau tus menyuam thaum puv 8 hnub (Levis Kevcai 12:3); yuav tsum muab tus tub hlob fij rau Vajtswv (Khiav dim 22:29). Thaum uas menyuam loj tuaj, leejtxiv yuav tsum tuav tus menyuam tes qhia kom nws paub taug kev (Hauxeyas 11:3). Thaum puv sijhawm cais mis lawm, leej txiv yuav tsum npaj ib pluag noj zoo siab (Chiv keeb 21:8).
- Feem xyuam qhuab qhia menyuam.
Leej txiv muaj feem yuav tsum qhuab qhia menyuam. Yuav tsum ua tib zoo qhia menyuam tsis hais thaum nyob hauv tsev, nyob hauv liaj hauv teb, thaum pw, thaum sawv huvsi (2Kevcai 6:4-9). Leej txiv yuav tsum muab Vajtswv tej kevcai ua tej daim dai rau ntawm tes, ntawm hauv pliaj. Thiab qhia kom tej menyuam paub txog tej no huvsi (2Kevcai 11:18-21). Leej txiv kuj yuav tsum qhia kom cov menyuam paub txog ntsiab lus ntawm txhua yam kevcai (Khiav dim 12:26-27; 13:8,14; 2Kevcai 6:20-25); Qhia rau tej menyuam paub txog Vajtswv txojkev uas tau cawm lawv dim thiab Vajtswv txojkev ncaj ncees uas Nws tau pub rau tej yawg koob (Yau-ees 4:6,21-22).
Leej txiv tej lus qhia tseem ceeb heev, vim li ntawd Pajlug thiaj ntuag kom peb txhua tus yuav tsum mloog leej txiv tej lus qhuab ntuag (Pajlug 1:8-9; 4:1; 6:20-22; 13:1; 15:5).
- Feem xyuam cob qhia.
Leej txiv muaj feem xyuam qhia thiab tswj kom tej menyuam paub ua neej. Koj yuav tsum “Qhia menyuam kom paub ua nws lub neej, nws yuav nco ntsoov tej lus ntawd mus tas nws sim neej.” (Pajlug 22:6). Vajtswv rau txim rau Elis tsevneeg thiab tsis pub nws tsevneeg ua povthawj ntxiv lawm, rau qhov Elis yeej paub txog tej uas nws cov menyuam ua tsis yog tiamsis nws tsis txwv lawv (1Xamuyees 3:13). Xamuyees cov tub los kuj tsis tau qhuab ntuag zoo, lawv thiaj noj tej nyiaj xiab thiab thaum kawg ua rau haivneeg Yixalayees tsis muaj kev cia siab, lawv thiaj taij kom Xamuyees tsa ib tus vajntxwv los kav lawm (1Xamuyees 8:1-5). Vajntxwv Daviv tsis qhuab ntuag tej menyuam zoo, nws tsevneeg thiaj puas ntsoog txog qib uas tej menyuam sawv los txeeb meej mom vajntxwv (1Vajntxwv 1:5-6).
Phau Pajlug qhia tshwm qhov no tias; Leej txiv uas nws hlub nws cov menyuam tiag, nws yeej nplawm tej menyuam (3:11-12); leejtwg tsis kam tuav pas ces yog ntxub nws tej menyuam ntag (13:24). Tej laus hais tias “Hlub es thiaj li nplawg”.
Dua li qhov ntawd, qhia menyuam thaum uas lawv tseem me yog tsi pub lawv raug kev puas tsuaj (19:18; 22:15; 23:13-14; 29:17).
- Feem xyuam ua neej ncaj ncees.
Leej txiv muaj feem xyuam ua lub neej kom hwm Vajtswv, tsis li ntawd Vajtswv yuav rau txim rau tej xeebntxwv 3 4 tiam neeg (Khiav dim 20:5; 34:7). Leej txiv tsis hwm Vajtswv yuav ua rau “tej menyuam ua ntsuag, tej pojniam los yuav ua poj ntsuag” (Ntawv nkauj 109:9). Vim Daviv ua txhaum, tus menyuam yug los thiaj yuav tsum tuag” (2Xamuyees 12:14). Ntawm no yog tej kev phem uas Vajtswv foom rau tus uas ua kev nkauj kev nraug: “Txawm yog lawv tej tubki coob los yuav raug hniav ntaj hniav riam tuag tas rau hauv tshavrog; lawv tej menyuam yuav tsis muaj noj tsis muaj haus txaus.” (Yauj 27:14).
Ho yog leej txiv ua neeg ncaj yuav coj tej menyuam mus rau qhov uas tau koob hmoov (Pajlug 20:7). Yauj pheej fij khoom daws kev txhaum rau nws cov tub vim nws xav tias: “nws ntshai nyob tsam nws cov menyuam ua txhaum rau Vajtswv” (Yauj 1:5).
- Feem xyuam nrhiav poj niam, nrhiav txiv rau tej menyuam.
Leej txiv hauv Vajluskub Qub muaj feem xyuam los ntawm kev xaiv txij xaiv nkawm rau yus tej tub tej ntxhais (Yelemis 29:6). Kevcai ntawm kev xaiv txij nkawm rau tej tub ntxhais yog tsis pub tis ncuab tis ze nrog lwm haivneeg (2Kevcai 7:3). Vajluskub sau txog qhov uas Aplaham kom nws tus tub qhe mus xaiv ib tus ntxhais los rau nws tus tub Ixaj (Chiv keeb 24:2-9).
Tom qab no, Ixaj kuj sam hwm kom Yakhauj thiab Exaus tsis txhob yuav cov ntxhais Kana-as los ua pojniam, tiamsis Exaus tsis mloog lus ua rau leej txiv Ixaj tsis txaus siab (Chivkeeb 27:46-28:9). Thaum Yakhauj mus yuav Laxees los ua pojniam, nws kuj thov kom Laxees txiv tso cai tso (Chiv keeb 29). Xaxoos mus hauv cov Filitees thiab pom ib tus hluas nkauj Filitees nws thiaj rov los thov niam thiab txiv nkawd yuav los ua nws pojniam (Cov thawj tswj 14:1-2). Vim Xaxoos tsis mloog niam thiab txiv hais, nws lub neej thiaj puas tsuaj puas ntsoog.
Qhov uas Vajtswv sam hwm kom leej txiv xaiv txijnkawm rau tej tub ntxhais ntawd txawm tias koj yuav nrhiav tau ib tus uas haum koj siab heev los koj kuj txhob rawm maj yuav nws los ua koj txijnkawm.
Dhau los ntawm zaj kawm no vam thiab cia siab tias cov hluas uas nyuam qhuav pib ua neej yuav totaub txog feem xyuam uas Vajtswv cob rau yus kom peb paub ua lub neej tsimnyog qhov uas peb yog Vajtswv ib tus menyuam, ib tus ntseeg, ib leej txiv.
Vim kev txijnkawm yog ib qhov tseem ceeb tshaj plaws rau yus tug txijnkawm. Yuav tsum yog tus uas Vajtswv xaiv rau peb, tsis txhob lam tau lam xaiv raws yus siab nyiam es lub neej thiaj muaj kev kaj siab.
Mục sư Tô Văn Ut (có sửa).